Iisaku vald
Est | Eng |
tantsijad
Kasulikud viited
SISSETULEKUD HAKKAVAD MÕJUTAMA  MAKSUVABA TULU SUURUST
Maksu-ja Tolliamet
2018 aastal muutuvad oluliselt maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted. Seni kehtis kõigile füüsilistele isikutele aastas üks kindel maksuvaba tulu määr (2017.a oli see 2160 eurot, ehk 180 eurot kuus), lisaks täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018.aastast hakkab üldine  maksuvaba tulu määr olema 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, täiendavat  maksuvaba tulu pensionitele ja tööõnnetushüvitistele enam ei ole. 
Tulude suurus ja maksuvaba tulu 2018.aastal
2018.aastast hakkab maksuvaba tulu summa  sõltuma isiku aastatulu suurusest ning võib olla väga erinev.
Inimestele, kelle tulu on alla 14 400 euro aastas (alla 1200 euro kuus), on ette nähtud maksimaalne maksuvaba tulu  6000 eurot aastas (500 eurot kuus).
Kõigile inimestele,  kelle tulud jäävad vahemikku 14 400 -25 200 eurot aastas (1200-2100 eurot kuus), leitakse personaalne maksuvaba tulu valemi alusel.  Aastase maksuvaba tulu valem:  6000-6000/10800 x (aastatulu summa – 14400).
Nii näiteks arvutatakse aastatuluga 15 600 eurot maksuvaba tulu 5333 eurot järgmiselt:
  1. 15 600 – 14 400 = 1200
  2. 6000 ÷ 10 800 = 0,55556
  3. 0,55556 × 1200 = 666,67
  4. 6000 – 666,67 = 5333,33 eurot
Inimestele, kelle tulu on üle 25 200 euro aastas (üle 2100 euro kuus), ei ole maksuvaba tulu ette nähtud.
Aastatulu
Maksuvaba tulu summa arvutamisel võetakse aluseks  kõik aasta jooksul saadud tulumaksuga maksustatavad tulud.  Aastatuluna arvestatakse  palk, preemia, puhkusetasu (sh täiendavad lisapuhkused), juhatuse liikme tasu, võlaõiguslike lepingute alusel saadud tasud, vanemahüvitis, haigushüvitis, pension (vanaduspension, töövõimetuspension, eripensionid, toitjakaotuspension), maksustatav toetus (nt PRIA poolt makstav pindalatoetus), ettevõtlustulu, välismaalt saadud tulu, kasu vara võõrandamisest (metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müük, kinnisasjade müük, väärtpaberite müük), rendi- ja üüritulu, intress, maksustatav stipendium, jne., samuti dividendid ja muud osakapitali väljamaksed, millelt maksab tulumaksu ära äriühing.
Aastatuluna ei võeta arvesse maksuvabasid tulusid nt eluaseme müük, omandireformi käigus tagastatud vara müük, kasutatud asjade müük (sh auto ), maksuvaba stipendium, maksuvabad toetused (lastetoetus, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, töövõimetoetus), elatis, lähetuse päevaraha jms.
Uus maksuarvestuse süsteem eeldab,  et iga inimene ise peaks senisest rohkem juba aasta kestel  pöörama tähelepanu sellele, milliseks kujuneb tema aastane tulu ja kuidas see mõjutab tema poolt makstavat tulumaksu.
Et tulusid deklareerima asudes oleks vähem üllatusi, peaksid inimesed juba 2017.a lõpus mõtlema läbi oma järgmise aasta igakuised tulud ning võimalikud muud tulud (metsa müük, väärtpaberid, dividendid, PRIA toetus, üüritulud jmt) ning tegema  eeldatava aastatulu põhjal otsuse igakuise maksuvaba tulu kohta. 
Maksuvaba tulu  avaldus
Aasta kestel rakendatakse maksuvaba tulu kuupõhiselt  tulumaksu kinnipidaja (väljamakse tegija) poolt. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt brutotöötasu (arvestatud töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse) või muu väljamakse brutosumma suurusele.
Väljamakse tegijal on õigus rakendada maksuvaba tulu ainult siis, kui inimene on esitanud vastava avalduse.  Maksuvaba tulu saab rakendada ainult üks tulumaksu kinnipidaja, taoline põhimõte kehtib ka praegu.  Inimestel, kes töötavad mitmes töökohas või kes töötavad ja saavad pensioni, tuleb teha valik, kellele maksuvaba tulu avaldus esitada.  
Soovitav on esitada üks avaldus terveks aastaks. Vajadusel saab aasta jooksul avalduse tagasi võtta või muuta avaldusel olevat maksuvaba tulu  summat.  Maksuvaba tulu summat võib  muuta üks kord kuus, kuid igakuiselt avalduste esitamine ei ole mõttekas.
  1. Kui aastatulu on kuni 14 400 eurot  (kuus kuni 1200 eurot) või aastatulu on suurem, aga ainult üks väljamaksete tegija ja muid tulusid ei ole ette näha võib  esitada avalduse kuhu on märgitud „arvestada maksuvaba tulu“.
Sellise avalduse korral arvestab väljamakse tegija maksuvaba tulu seadusejärgses määras.  Maksimaalne maksuvaba tulu kuus 500 eurot ning seda saab arvesse võtta kuni 1200 eurose tulu puhul.  Nendele, kelle tulu on üle 2100 euro kuus, ei ole maksuvaba tulu üldse ette nähtud. Kui sissetulekud  on kuus 1200 – 2100 eurot, siis arvutatakse maksuvaba tulu valemi järgi : 500 - 500 ÷ 900 x (väljamakse -1200).  Mida suurem on tulu, seda väiksemat   maksuvaba tulu saab rakendada  nt 1300 eurose töötasu puhul on maksuvaba 444,44 eurot kuus, 1500 eurose töötasu puhul 333,33 eurot jne.
Seni esitatud avaldused maksuvaba tulu rakendamiseks jäävad kehtima ning väljamaksete tegijad (tööandjad, Sotsiaalkindlustusamet), kellele need avaldused on esitatud,  arvestavad tulumaksu kinnipidamisel seadusejärgse maksimaalse maksuvaba tuluga. Silmas tuleb pidada aga seda, et  tulumaksu kinnipidaja saab arvestada üksnes tema enda poolt tehtavate väljamaksetega, inimese teisi sissetulekuid ta ei tea  ja nii võib tekkida olukord, kus järgmisel aastal tuleb inimesel tulumaksu juurde maksta.
  1. Kui  sissetulekuid on erinevatest allikatest  ning tulu  jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot aastas (1200 kuni 2100 eurot kuus), siis peaks esitama avalduse, kus on näidatud konkreetne  maksuvaba tulu summa.
Näiteks saab brutotöötasu 800 eurot kuus ning pensioni 500 eurot kuus, tulud kuus on 1300 eurot.  Olenemata sellest, kummale väljamakse tegijale  ta  on varasemalt maksuvaba tulu avalduse esitanud, peaks ta tegema uue avalduse, milles näidata maksuvaba tulu summaks maksimaalselt 444 eurot. Kui juba esitatud avaldust mitte muuta, siis saab väljamakse tegija rakendada 500 eurost maksuvaba tulu. Töötaja aastatulu kokku on aga suurem kui 14 400 eurot, seega temale ettenähtud maksuvaba tulu ei ole mitte  6000 eurot vaid 5333,33 aastas. ja tuludeklaratsiooni alusel tuleks järgmisel aastal tulumaksu juurde maksta.   Kui ta teab, et saab  aasta jooksul veel lisaks maksustatavaid tulusid (nt üüritulu või PRIA-st ühtse pindalatoetust), siis tuleks ka see tulu maksuvaba tulu rakendamise avalduses arvesse võtta. 
Aasta lõpliku maksuvaba tulu kujunemist hakkavad mõjutama ka dividendid.  Näiteks, töötasu- ja/või juhatuse liikme tasu aastas kokku 12 000 eurot, dividendid 5000 eurot. Aasta tuluga 17000 eurot on ettenähtud maksuvaba tulu 4555 eurot. Kui aasta jooksul arvestati maksuvaba 500 kuus, siis tuludeklaratsioonis tuleb töötasu pealt tulumaksu juurde maksta.
  1. Kui  kuusissetulekud lähenevad  2100 eurole või ületavad seda, peaks esitama avalduse, et maksuvaba tulu üldse ei rakendataks.  
Sellise avalduse esitamine tuleb kasuks ka neile, kelle aastatulu on keeruline prognoosida või kellel on plaanis teha vara võõrandamise tehinguid ning aastatulu võib tulla suurem kui 25 200 eurot.   
Näiteks kui inimene, kes saab 2018.a brutotöötasu 800 eurot kuus, müüb vara (kinnistu  või metsamaterjal) ja saab kasu  summas 20 000, seega on tema  aastatulu kokku  29 600 eurot ning maksuvaba tulu 0 eurot.  Kui sellise tehingu toimumine on juba ette teada, siis on soovitav esitada avaldus üldse mitte maksuvaba tulu rakendada. Kui tulu saamine ei olnud ette teada, siis võiks aasta kestel maksuvaba tulu arvestamise avalduse tagasi võtta, et hiljem tuludeklaratsiooni alusel makstav summa oleks väiksem.
Inimese lõplik  maksuvaba tulu suurus selgub järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel. Igakuine maksuarvestus ei anna enam kõigil juhtudel sama tulemust, mis aastapõhine maksuarvestus.
Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta.
Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.
Maksu-ja Tolliamet loob  E-maksuametisse uue  lahenduse  „Minu sissetulekud“, et inimesed saaksid olla kursis oma maksuvaba tulu kasutamisega ja võimaliku täiendava maksukohustusega, mis tuludeklaratsiooni alusel tekib.   Praegu on võimalik väljamakseid ja maksuvaba tulu kasutamist näha e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Töötamine ja väljamaksed“ , > „TSD koondandmed“> „Väljamaksete andmete vaatamine. 
Teavet muudatustest ning muud maksualast infot leiab  Maksu-ja Tolliameti kodulehelt  https://www.emta.ee/et/eraklient  
 
****************************************************************************************************************
Kalastuskaardi taotlemisest 2018. aastaks Peipsi järvele

 
Kalastuskaardi taotluste vastuvõtt järgmiseks aastaks algab reedel, 1. detsembril kell 9:00.
 
Taotlusi võetakse vastu kõigis Keskkonnaameti kontorites (Jõhvi, Rakvere, Jõgeva, Tartu, Räpina, Võru, Valga jne). Internetis saab kalastuskaarti osta kodulehel www.pilet.ee
 
2018. aastal on Peipsil kaks püügipiirkonda: Peipsi järv ning Lämmi ja Pihkva järv. Erinevalt eelmistest aastatest on 2018. aastal võimalik luba osta kaheks perioodiks: 1. - 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini. Mõlema perioodi puhul on loa hind 7 eurot. Loa võib osta üheks või mõlemaks perioodiks.
 
Traditsiooniliselt on Keskkonnaametis kohapeal ja internetis jagatavatelele võrgulubadele kehtestatud eraldi limiidid. Keskkonnaametis jagatakse Peipsile kehtestatud limiidist seekord vaid 7%. Numbrites väljendatuna tähendab see mõlema perioodi puhul 16 luba Peipsile ja 11 Lämmi ja Pihkva järvele.
 
Keskkonnaametist taotlemisel jagub lube väga vähestele ning need saavad otsa minuti paariga. Seepärast on soovitav osta luba internetist, kus limiidid on kordades suuremad. Kes seal taotlemisel ise hätta jääb võiks abi paluda tuttavatelt. ID-kaardi puhul tuleks enne taotlemist kontrollida ka sertifikaatide kehtivust.
 
Igale taotlejale väljastatakse vaid üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba Keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.
 
Kui taotlus esitatakse Keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teisel isikul taotleja nimel taotlust üle andma.
 
Lisainfo kalastuskaardi taotlemise kohta eesti keeles:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/kalastamine/kalastamine
 
Lisainfo kalastuskaardi taotlemise kohta vene keeles:
http://www.kalastusinfo.ee/sisu/ryebnaya-lovlya/ryebolovnaya-karta.php
 
 
Lisainfo:
Kerli Pettai
vee-elustiku spetsialist
jahinduse ja vee-elustiku büroo
Tel 536 626 19

**************************************************************************************************************


__________________________________________________________________________


__________________________________________________________________________
_________________________________________________________


___________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

  _________________________________________________________________
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 6.3) 2017 IV taotlusvoor 

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 “Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” alaliik. Meetme üldeesmärk on aidata kaasa  põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/vaikeste_pollumajandusettevotete_arendamise_toetus_2017_4/

____________________________________________________________________________
Esmaspäeval algab lisatud suhkrute kampaania „Märka suhkruid!“
 
Kampaania keskendub lisatud suhkrutele – nendele, mida lisab toidu sisse tööstus või mida lisatakse ise toiduvalmistamise käigus. Kutsume lisatud suhkruid märkama ja nende tarbimist vähendama.
Eesmärkideks oleme seadnud, et sihtrühm oskaks märgata, kus lisatud suhkrut leidub ja millises koguses ning näha, kui palju nad ise suhkrut üle tarbivad.
 
Kampaania on suunatud meestele ja naistele vanuses 12-40 a.
Ebatavaliselt lai vanusegrupp tuleneb sellest, et kasutame kampaanias TAI noortele (12-16 a) suunatud kanaleid fiidikaru.toitumine.ee ja https://www.facebook.com/fiidikaru/, kus lahendused on mõnevõrra erinevad.
 
Kampaania kanalid:
  • Välimeedia (lisas)
  • Teleklipp https://www.youtube.com/watch?v=hrJ3m_Lv5bg&feature=youtu.be
  • Bännerid internetis
  • Poed, kus kasutame siseraadiot ja käruplakateid
  • Toitumine.ee, kus oleme põhjalikult uuendatud suhkru osa ning lisatud on interaktiivsed rakendused.
  • kalkulaator, millega saab arvutada kokku päevast suhkrutarbimist ning võrrelda seda soovitatuga ning
  • test, kus saab arvata, millistes toodetes on rohkem suhkruid. Voldik, mida levitame omavalitsuste kaudu (lisas)
  • Noortele suunatud kanalid fiidikaru.toitumine.ee ja https://www.facebook.com/fiidikaru/
 
Tervitades,
 
Helen Noormets
Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja,
659 3987,
helen.noormets@tai.ee

 



___________________________________________________________________________
Sotsiaalkindlustusamet
PRESSITEADE
29. detsember 2016



SKA: naiste tugikeskused aitavad abivajajaid ka uuel aastal

Sotsiaalkindlustusamet on riigihanke tulemusel sõlminud lepingud naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks kõikides maakondades. Ameti kinnitusel ei jää ükski abivajaja uuest aastast abist ilma.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juhi Olle Selliovi sõnul lisandub naiste tugikeskuse teenus uue teenusena juba täna pakutavate ohvriabiteenuste hulka. „Kvaliteetne teenus – majutus, kriisinõustamine ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, on kättesaadav üle Eesti,“ lisas ta.

Kõigis maakondades naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks korraldas amet aasta lõpus riigihanke, mis teostati kolmes etapis.Ohvriabi juhi sõnul täitis hange oma eesmärki: „ Me saame tagada teenuse jätkuvuse kõikides maakondades ja ka rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise.“

Riigihanke tulemusel kujunes teenuse kogumaksumuseks 641 051 eurot. Eelnevatel aastatel on riigi baasrahastus naiste tugikeskuse teenusele olnud 500 000 eurot aastas.

Selliovi sõnul puutuvad ohvriabitöötajad iga päev kokku lähisuhtevägivalla juhtumitega. „Saame suurepäraselt aru naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud teenuste olulisusest ja nende arendamise vajadusest. Näeme olukordi, kus on tekkinud esimesed tõsised vägivaldsele suhtele viitavad signaalid, aga ka juba aastaid vägivallaringis kannatanud naisi.“

Kvaliteet tagatakse selgete teenusestandardite, järelevalve teostamise ja üleüldise tiheda koostööga. Üheks meetmeks on koostöös siseministeeriumiga ellu kutsutud MARAC juhtumikorralduse mudel. Selliovi sõnul saab sellest lähisuhtevägivalla spetsialistidele töövahend. „See annab teadmisi ja oskuseid, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning abistavaid tegevusi ühiselt kavandada ja pakkuda,“ rääkis Selliov.

„Koostöös naiste tugikeskustega on plaanis tõhustada ka ennetus- ja teavitustööd, et abivajajad teaksid abisaamise võimalustest ja oskaksid aegsasti ära tunda ohumärke oma lähisuhtes.“

Seitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaa) jätkavad teenuse osutamisega senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Valga-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.

Maakondlikud naiste tugikeskuste telefoninumbrid on kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskuste-kontaktandmed. Avalikustamisele ei kuulu teenuse osutamise koht ja töötajate kontaktandmed. Ööpäevaringset nõustamist ja tuge pakub naistevastase vägivalla tugitelefon 1492.

Kontakt:
Olle Selliov, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht, 58664385
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

____________________________________________________________________________
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastekaitse-uksus-3/ 
Sotsiaalkindlustusamet annab teada:

Senise kava järgi pidi lisanduma tuleva aasta 1. juulist kolme ja enama lapsega peredele 200-eurone toetus ning seitsme ja enama lapsega perele 370-eurone toetus. Riigikogu võttis 19.12.2016 vastu tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti ka perehüvitiste seadust.

Riik tõstab alates 01.07.2017 kolme ja enama lapsega perede toetuse 300 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega perede toetuse 400 eurole kuus. Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.
_________________________________________________________________

Häirenuputeenus päästab - kuus aastat kõikjal Eestis
Medi häirenuputeenus, automaatne ravimidosaator, elektriline pliidivalvur ja kaduma läinud eaka asukoha tuvastamise lahendused tagavad eakale lähedasele tema enda kodus ja kaugemalgi kõrgema turvatunde ja kõigile hoolivatele lähedastele hingerahu.
Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga info@medi.ee ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suheldaks ka linna või valla sotsiaalosakonnaga, et vajalikud abivahendid saamata ei jääks ja igaüks saaks end oma kodus kindlalt tunda ja kauem iseseisvalt elada.
____________________________________________________________________________
Energiasäästlikud elementmajad firmalt FASTECO, mis on mõeldud põhjamaises kliimas aastaringseks elamiseks!
 

Tarbijakaitseameti kontaktinfo (Rahukohtu 2, 10130 Tallinn,e-mail info@tarbijakaitseamet.ee)

Piirkondliku statistika portaal

Töötukassa kodulehekülg

Tööinspektsiooni kodulehekülg

Maanteeamet

Keskkonnainspektsioon

e-äriregister

Portaal eestielu.ee

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda (PAK)

Iisaku terviserada

Kuidas aidata abi vajavat inimest?
 
MÄRKA JA HOOLI!  Juhis kodanikule

Lasteabi telefon
Igaüks peab viivitamatult teatama abivajavast ja hädasolevast lapsest, kui ta mõnest sellisest olukorrast teada saab. Lihtsam viis selleks on helistada riiklikule lasteabi telefonile 116111 või võtta nendega ühendust internetis: www.lasteabi.ee.

Kadunud laste telefon 116000
Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Telefon 116000 töötab 24 tundi ning on kõigile helistajatele tasuta.
 
Naisteliin (Eesti Naiste Varjupaikade Liit)
Kui Sa oled kogenud füüsilist, vaimset ja/või seksuaalset vägivalda, siis võid helistada üleriigilisel lühinumbril 1492 või otsida lisainfot www.naisteliin.ee.
Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik
 
Ohvriabi
Kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, on õigus ohvriabile. Iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, võib abi saamiseks pöörduda ohvriabitöötaja poole. Lisaks kasulikele viidetele ja numbritele, saab inimene vaadata Sotsiaalkindlustuameti kodulehelt infot ohvriabi ja lepitusteenuste kohta, leida vajalike töötajate kontaktid üle Eesti ning infot kuriteoohvrite riiklike hüvitiste kohta. Nad on koondunud sotsiaalkindlustusameti alla ja nende kontaktid leiad siit: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/ või helistades infotelefonile 16106 (ainult Eestis) või +372 612 1360.
 
Eluliin
Eluliin on mõeldud kriisiseisundis inimeste aitamiseks ja emotsionaalseks toetamiseks.
 
Eestikeelne usaldustelefon 655 8088 on avatud iga päev (k.a riiklikud pühad) kell 19–07.
Venekeelne usaldustelefon 655 5688 on avatud iga päev (k.a riiklikud pühad) kell 19–07.
 
Sõltuvusprobleemide korral
Uimasti ja HIV/AIDSi tasuta anonüümne tugitelefon 6314600 annab asjakohast nõu nii eesti kui vene keeles iga päev kell 9.00-20.00.
Helistamine on tasuta (ka mobiiltelefonilt).

• Psühholoogilise kriisiabi telefon 6314300. E-R 09.00-20.00

STOPP 6665120 - seksuaalhälbe nõuandetelefon E-R 18.00-22.00
 
Anonüümsed alkohoolikud. Abi saab infotelefonil 529 9955 ja e-maili teel      teenindus@aaestonia.com.
 
Arstiabi infoliinid
Perearsti infoliin 1220. See on üleriigiline telefon, kus saab eesti ja vene keeles meditsiinilist nõu ööpäev ringi. Antakse nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse asjus. Helistaja isikut ei tuvastata, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Tasuta.
 
Tallinna Lastehaigla tasuline nõuanne 1599. Lapsevanemad saavad nõu iga päev kella 8.00–24.00. Kõneminut maksab 1 €. Helistada saab laua- või mobiiltelefonilt.
 
Mürgistusteabeliin 16662. Mürgistusinfoliin annab asjakohast infot järgmiste mürgistusjuhtude korral:
kodukeemia, taimekaitsevahendid ja väetised, näriliste ja putukatõrjevahendid, kosmeetika ja loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkoholid. 

• NÕUSTAMISTELEFON LAPSE PSÜÜHIKA- VÕI KÄITUMISPROBLEEMIDE KORRAL +372 529 4675. Helistada saab E-R 13:00-14:00, tavaline operaatori tariif.

Politsei, päästeamet, kiirabi
Häirekeskuse number 112

Liiklusliini telefon 14900
Kliendiinfo telefon 612 3000 (E-P 8.00-19.00)
 
Politsei- ja piirivalveamet
Ida prefektuur
Rahu 38, Jõhvi 41588
telefon 337 2200
ida@politsei.ee
 
• Päästeala infotelefon 1524.
Infotelefoni peamiseks eesmärgiks on vahendada päästeala infot, sh tuleohutusnõuanded, kodu turvalisus, päästeasutuste kontaktid ja päästeala tegevuste tutvustamine.
 
 
Kui tahad, et Sul oleks parem ja turvalisem elada, siis leiad mõttekaaslasi siit:
 
Külaliikumine Kodukant. Liikumine toetab aktiivseid ja teotahtelisi inimesi Eesti külades. Lisainfot leiad telefonil 646 6636 või kodulehel www.kodukant.ee
 
Naabrivalve eesmärgiks on suurendada elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Rohkem infot leiad telefonidel 652 2522; 513 6630 või kodulehel www.naabrivalve.ee
 
Korteriühistute liit aitab korteri- ja hooneühistuid nende igapäevaelu korraldamisel. Lisainfot leiad telefonil 627 5740 või www.ekyl.ee
 
Häid mõtteid ja soovitusi omaenda ja kodukoha turvalisuse parandamiseks leiad www.kuriteoennetus.ee rubriigist Kuidas mina saan ennetada kuritegusid?
 
arrow Iisaku valla ajaleht 
 
arrow Kasulikud viited
 
arrow Avalda arvamust siit
 
arrow Hajaasustuse programm
 
arrow Pildialbum