Iisaku vald
Est | Eng |
Vaatamisväärsused

Vaheldusrikas Iisaku vald asub maakonna lõunaosas, Jõhvi–Tartu maantee ümbruses ja hõlmab 5 km laiuse lõigu kaunist Peipsi põhjarannast. Valla 258 km2 suurusel territooriumil elab ca 1280 inimest, neist 780 Iisaku alevikus, ülejäänud 17-s väikekülas. Lisaks lõpututele marja- ja seenerikastele metsadele ning suurtele soodele ilmestavad valla loodust Iisaku – Illuka oosideahelik, Pootsiku – Varesmetsa mandriluited ja muidugi imepärane, laulvate liivade ja luidetega Kauksi rand, kus asub Eesti suurim väljaehitatud telkimisala.
Lõuna-Alutaguse metsad on alati olnud hõredalt asustatud. 11.–12. saj saabusid idast siia vadjalased, 15.-16. saj lisandus venelasi, kes hiljem assimileerusid. Kuni 1654. a kuulus piirkond Jõhvi kihelkonda, seejärel oli kuni 1744. a ja alates 1867. a taas omaette Iisaku kihelkond, hõlmates ka enamikku praegustest Tudulinna, Alajõe ja Illuka valdadest.

Jõuga
Jõhvi poolt tulles näete Sõrumäel kaunite mändidega küngast, seejärel jõuate avara seljandiku nõlval asuvale Jõuga ristmikule. Siit 1,5 km Illuka (Kuremäe) pool, viimase maja taga vasakul näete Eesti suurimat kääbastikku (ca 260 tk, lisaks 4 kiviringidega ümbritsetud zalnikut), kuhu on maetud siin 12.–14. saj elanud vadjalased. Rohkem kui 100-st läbiuuritud kääpast on leitud nuge ja erinevaid ehteid, sh eestlastele võõraid oimurõngaid.
Veidi edasi paiknevad teest paremal, oosidevahelistes nõgudes kaunid Jõuga järved, mille kallastel on 6 lõkkekohaga RMK puhkeala. Otse tee ääres asub ümbruskonna armastatuim supluskoht, kõrgete liivakallastega Pesujärv (2 ha), siin on parkla, kiik, pingid, hüppetorniga ujumissild ja käimla. Sooja- ja puhtaveelise kuid järsult sügavneva järve (max 9,5 m) ääres tuleb lastega ettevaatlik olla. Ümber järve saab jalutada, siin elab suhteliselt haruldane vesikonn, kelle kullestest kaldavesi suviti kubiseb. Kitsas oosihari eraldab lõunapoolse rohelise vee ja soostunud kallastega Liivjärve, kus samuti on suplussild ja nõlval rahulikumad piknikupaigad. Sinna pääsete ka autoga veidi pärast parklat metsa pöörates.
Üle tee, ilusas okasmetsas asuvad ilmselt II ms aegsed soomukite peitekohad, parklast 600 m Illuka pool viib rada soostunud orgu, õõtsikkaldaga väikese Linajärve juurde. Järvestiku suurim, Armise järv (4,4 ha) asub 2 km lõunas, Jõuga soos, sinna pääseb vaid Taga-Varesmetsast. Ilus oositee jätkub Illuka vallas, kus tee lähedale jäävad Kõnnu järved.
Jõugalt Iisaku pool piki mnt kulgevat kuni 18 m kõrgust oosi nim. Kurgani mäeks, üle selle pöörab kitsas vana teelõik Tammetagusele, kus on kena kiigeplats küla mälestuskiviga. Tärivere peatusest ca 1 km Varesmetsa pool on mälestusmärk 1944. a langenud sakslastele.

Iisaku
Tärivere mägi

Enne kruusakarjääri pöörab Iisakusse viiv vana mnt paremale ja jõuab läbi valla vanima, Tärivere küla (esmamainimine 1330) Ida-Virumaa kõrgeimale, Tärivere mäele (94 m ü.m). Ligi 700 m pikkune, jalamilt max 42 m kõrgune seljandik tekkis jääaja lõpus liustiku servale sulavete setetest. Selle läänenõlv on lauge, idanõlv aga järsem (20-30 kraadi). Varsti pärast pööramist jääb vasemale põliste puudega kaitsealune parkmets, kus kulgevad mõnusad suusa- ja jalutusrajad (2, 3 ja 5 km ring). Mäe lael seisab uhke 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv. Selle juures on parkla ja infotahvlid, tagapool väljaehitatud lõkkekoht.



Alevik
Iisaku kirikuküla jõudis kroonikasse 1426. a (Isacke) ja sai nime ilmselt juutide ühe esiisa ja Kristuse eelkuju Iisaki auks, keda tema kõrges eas isa Aabram oli valmis jumalale ohverdama. Praegune alevik paikneb Õpetaja ja Lipniku soode vahele tungiva Tärivere mäe laugel lõunaosal. Vaatetorni poolt tulles paistavad paremal, parkmetsast ümbritsetud avaral nõlval kena rohevalge rahvamaja, lauluväljak ja külakiik. Tudulinna teeristil asuvad viidatulp, endine panga- nüüdne postimaja ja väike kohvik-kondiitriäri. Viimase vastas Kirikumäel näete ilusat valget kirikut (1846), mis sai praeguse ilme pärast 1894. a põlengut. Siin on huvitavad kantslimaalingud (1957) ja Kristuse monogrammiga roosaken. Suvel on kirik avatud T, N, L, P 12-15, tel 3393 569, 5068 637. Mäel ja nõlvadel laiub kena park, vastas asuval iidsel kalmistul on kabel, terroriohvrite mälestusmärk ja Peepude suguvõsa rõngasristidega hauad, millest vanim pärineb 17. saj. Näitleja Helend Peep sündis Vaiklas 1910. a. Siia maetud koolmeister ja laulukoori rajaja Robert Th. Hansen viisistas “Ema südame”. Kalmistu parklast algab ligi 8 km pikkune tähistatud matkarada Rüütli rappa (vt allpool), siin on raja skeem. Edasi jääb paremale (Metsa 4) puukujudega ümbritsetud Iisaku metskond (tel 3393 411), kes haldab nii Peipsi-äärseid kui läänepoolseid, Rannapungerjast Oonurmeni ulatuvaid metsi.
Ristmikust Peipsi pool (Tartu mnt), vallamaja kõrval asuvas nägusas 1914. a ehitatud ministeeriumikooli hoones tegutseb huvitav muuseum. Selle vastas, vanas vallamajas (1912) paikneb näitustesaal. Vana ja uue mnt ühinemiskoha lähedal asuva gümnaasiumi õpilaskodus on kaasaegsed, mugavustega toad ka külalistele (tel 339 3554, 555 92861). Itta suunduva Varesmetsa tee ääres asuv Alutaguse metskond (339 3566) valitseb Jõhvi-Tartu mnt ja Narva jõe vahelisi metsa- ja rabamassiive. Nüüd jõuate Kaseväljale, kus asus 19. saj algul iseseisvunud ja 20. saj algul taludeks jaotatud mõis, mille härrastemaja põles 1919. a. Teest läänes asuvad endisest mõisapargist säilinud pärnasalud ja abihooned. Alajõe teeristis on kogu Peipsi põhjakalda ainus kaasaegne tankla.
Tudulinna teelt aleviku lõpus paremale keerates jõuate läbi metsade Seli raba matkaraja lääneotsa või Varessaare matkaonni lähedale (vt Mäetaguse). Veel 2 km pärast Roostoja äärde pöörava vana teelõigu ääres (ca 1,5 km) kasvavad kaitsealused Katmani tammed, jõe taga algab Muraka sookaitsealasse kuuluv Matka raba, kus paraku matkaradu pole.

Kotka matkarada
Iisaku kalmistult algav pikk rada (koos tagasitulekuga ca 14 km) laskub selle tagant orgu, ületab heinamaa ja sukeldub võsa vahele, mis peagi muutub lodumetsaga kaetud Õpetaja sooks. Madalat luidet mööda kõndides jõuate ca 4,5 km pärast Alliku – Roostoja metsateele, enne ja pärast seda on lõkkepaigad. Teest lõunas algabki laudtee läbi lageda Rüütli raba. Siinsest parklast alustades ja metsateid pidi tagasi tulles teete umbes 5 km ringi. Lagerabale autoga kõige lähemale pääsemiseks pöörake aga Alliku peatusest (500 m pärast Alajõe teeristi) paremale ja siis vasakule (viidad).
Infotahvliga parklast viib võrratul liivaseljandikul jätkuv metsatee (ca 1 km) madala vaatetorni juurde, kust ümbritsevad rabaväljad hästi paistavad. Veidi enne seda juhatab viit rabaserva liivakünkas asuva saladusliku kraatrisarnase Kullaaugu juurde, mis vaatamata legendile tundub olevat II ms aegne pommiauk. Lõunapoolse Kaasikusoo ja Rüütli raba vahelisel kena männikuga soosaarel asub lõkkeasemega hubase püstkoja, varjualuse laua, infostendide jm vajalikuga RMK puhkekoht. Siit algav ca 1,5 km pikkune laudteega rabaring on nime saanud lääne pool, looduskaitseala lahustükil pesitsevate kotkaste järgi. Algul jõuate Lihavõttesaart meenutavate puupeadega lagedale soosaarele, edasi viib rada üle täiesti lageda ja sileda, liigivaese raba suurematele, männimetsastele saartele, millest tagumisel on väike onn ööbimiseks. Järgmisel väljal on laudteede hargnemiskoht – otse läheb pikk rada Iisakusse, paremal jõuate suure lauka äärde ja ümber selle tagasi püstkoja juurde. Koos parklateega saab matkata ligi 4 km. Seljandikuteelt saavad jalgsirändajad rada mööda otse Sällikule. Reiska peatusest viib metsatee Ristikivi raba servale.

Iisaku valla idaosa
Iisakust idas asuva, Agusalu maastikukaitseala koosseisu kuuluva Valgesoo ümbruses leidub kuni 20 m kõrguseid pohla-palumännikutega kaetud mandriluiteid, mida nende kaarja kuju pärast venelased kriivadeks nimetama hakkasid. Sageli on kriivade vahel soosiilud või rabalaigud, neid näete nii Vaikla -Varesmetsa kui Vaikla -Imatu teel, viimaselt keerab teeharu soo kirdenurgas asuva suhteliselt suure (28 ha) Imatu järve lähedale, mis on jäänuk hiiglaslikust Alutaguse kohal loksunud jääpaisjärvest. Looduslembestel jalgratturitel on siinkandis palju avastamist, boonuseks on metsade seene- ja marjarikkus.
Alajõe teel, endise Vaikla vesiveski kohal asub uus avar forellipüügi- ja –söögikoht ning kämping (tee keerab pärast Alajõe silda). Järgmises, Pootsiku külas on vana mõisapark ja mälestuskivi bakterioloog Karl Happichile, kes avastas keefiri tootmiseks vajaliku piimhappebakteri. Väleda oja kaldal asuvast Tagametsa talust on hea põnevaid loodusretki alustada.

Kauksi
Veidi enne Tartu mnt Kauksi teeristi jääb ida poole heatasemeline puhkemaja. Randa jõuate teeristilt otse jätkates, enne aga näete paremal RMK Kauksi loodusmaja, kus asub ka infopunkt. Metsaserval on teabetahvel puhkeala ja siit algava tähistatud matkaraja skeemiga. Järve pool on suur parkla suvitajatele, oja pool metsa all aga telkimis- ja lõkkekohad ning palju radu. Kuldse liiva, luidete ja põõsarindeta männimetsaga kaetud Kauksi rand on üks Eesti hinnatuim puhkeala. Siin asub Peipsi ainus vetelpäästega supelrand koos parkla, rannavolle- ja korvpalliväljaku, laste ronimisvahendite, kioski ning käimlatega, suvel saab üürida paate ja vesivelosid. Endiselt töötab Kauksi kämping (uuema nimega puhkeküla), kus saab ka soodsalt lõunatada, eriti mõnus on seda teha luitenõlva terrassil.
Mõnusat suvitusvõimalust pakub Kauksi oja läänekaldal asuv Eesti suurim väljaehitatud RMK puhkeala, kuhu autoga pääseb Tartu mnt-lt, oja läänekaldalt. Kaunis parkmetsas kulgeva ringtee ääres paikneb hajusalt kümneid katusealuseid laudu-pinke ja lõkkeasemeid, telkimiskohti on ametlikult 53! Loomulikult on siin prügikastid, veekraanid ja käimlad, oja pool ka tantsulava ja palliväljakud. Siit algabki Vasknarvani ulatuv Eesti pikim pidev liivarand (ca 30 km). Peipsi põhjaranna liiv on nii puhas, ühtlane ja ümarateraline, et viliseb ehk laulab käijate jalge all, nagu ka selle efekti järgi nime saanud Laulasmaal, samuti Nõval. Puhkekülast idas, Kuru rannatee ääres jätkub valgusküllane männik, kus on parkla, käimla ja veekraanid, luide saavutab siin kõrguse 11 m järvepinnast. Siit on suvitajail mugav randa minna, teest vasakul on suur Telklaager ja palju vahvaid metsaradu.

Kauksi matkarada
Punavalge tähistusega 2-osaline matkarada kulgeb loodusmaja platsilt piki metsaluidet Kauksi ojani ja teeb algul 2 km-se ringi selle ürgilmelistel kallastel (Ojarada). Kuna oja on läbi murdnud rannaga rööbiti jooksvatest luidetest, näete suhteliselt kõrgeid kaldaid ja liivapaljandeid. Kevaditi rõkkab ojakallas linnulaulust, sügiseti pakub mitmekesist seene- ja marjavalikut. Luiterada läheb läbi puhkeala ja tammiku, teeb ringi Rannapungerja jõesuu poolsaarel ja pöördub kõrget luidet mööda tagasi supelranda. Tagasitee muudavad värvikaks kuldsel liival kasvavad lillakaspunased nurmnelgid, lilla nõmmeliivatee puhmad ning suured kollase kukeharja ja halli põdrasambliku laigud. Matka kogupikkus on ligi 8 km.

Kuru
Iisakust tulles jääb ca 2 km Sälliku ristist Kuru pool vasakule, väikese Võhma rabajärve äärde katuselauaga lõkkekoht, siin saab ka supelda. Põline kaluri- ja suvitusküla Kuru asub Kauksist vaid 2 km idas. Parima mulje siinsest puhkusemiljööst saate majade vahel ja luitemetsas jalutades. Kuulus Kuru mänd, ligi 370 aastane väidetavalt Eesti vanim okaspuu asub Kauksi ja Iisaku teeristide vahel, bussipeatuse juures paikneva endise koolimaja, nüüdse eramu aias. Õnneks pääseb ca 8 m kõrguse dekoratiivse vanakese juurde paremalt, ilusa valge villa pool asuvast väravast. Pealetungiv luide on tüve alaosa liiva matnud ja keskosa roomavaks kujundanud. Rada jätkub ojasuu lähedasele 10 m kõrgusele ämblikmändide ja põdrasamblikega kaetud Järvemäe luitele. Loomulikult on siingi ilus liivarand, kuhu autoga pääseb mugavamini roosast villast vasakult möödudes. Mnt-äärsest poekesest saab ka kohvi ja kiirsööki. Kuldne Peipsi rannik jätkub Alajõe valla tutvustuses.

Jalgrattaretked Kauksist
Lõuna-Alutaguse hõre asustus, pikad metsateed ja rohked telkimis- ning piknikukohad muudavad ala tõeliseks jalgratturite paradiisiks. Lisaks ülalmainitud huviväärsustele leiavad ratturid siit palju eraklikke supluspaiku ja kauneid luitemaastikke. Kuna siin on valdavalt vaid üks rannatee, püüdke minekul (näiteks Kauksist Alajõele) sõita võimalikult kalda lähedal, kas rannaluite rajal või külateel, tagasi saate mõnusalt asfalti mööda.
Soovitame ka kaht pikemat metsamarsruuti:
a) idaring: sõitke Kauksi puhkemaja juurde ja jätkake kaardi abil kirdesse, Võhma järve äärde ja edasi Iisakusse. Sealt sõitke Taga-Varesmetsa (kriivad) kaudu Imatule ning läbi Heinasoo Karjamaa küla randa. Siit jääb teed pidi läbi Alajõe, Uusküla ja Kuru (mänd) tagasi vändata. Ring on veidi üle 50 km pikkune.
b) läänering: sõitke Kauksist Kuru ja Võhma kaudu Alliku peatuseni ja pöörake vasemale. Kui Kotka rabarajal (vt ülal) käimata, saate ratastel otse püstkoja juurde sõita ja ringi läbi jalutada. Jätkake ümber Ees-Roostoja kotkakaitseala piki Lemmaku soo serva HEJ juurde(vt Tudulinna). Ilus Rannapungerja jõe idakalda tee toob Teid Tartu mnt-le, 700 m ida pool pöörake Peipsi äärde, Kauksi puhkealale ja üle matkasilla jõuate tagasi supelranda. Matka pikkus tuleb veidi üle 40 km.
 

arrow Iisaku valla ajaleht 
 
arrow Kasulikud viited
 
arrow Avalda arvamust siit
 
arrow Hajaasustuse programm
 
arrow Pildialbum