Iisaku vald
Est | Eng |
Haridus
Esmakordselt on Iisaku kooli kirjasõnas mainitud 1788. a, esimese kooli asutamise kohta aga teateid säilinud ei ole, Iisakus oli kihelkonnakool ja külades külakoolid.
Kaasaegse kooli rajaja on Robert Theodor Hansen.
1842. a märgitakse Iisaku külakooli. 28. oktoobril 1868. aastal avas Robert Theodor Hansen leeritoas erakooli, esialgu küll ainult kolme õpilasega, kuid oli lootusi, et õpilaste arv tõuseb 15ni.
1883. a valmis uus koolimaja.
1903. a avati Tärivere küla ministeeriumikool, mis alates 1913. a sai nimeks Iisaku 2-klassiline ministeeriumikool, samal aastal alustati ka uue koolimaja ehitamist Iisakusse.
1919. a nimetati kool ümber Iisaku Kõrgemaks Algkooliks ja 1942–1944 kandis kool Iisaku
6-klassilise Algkooli nime.
1954–1962. a kandis kool Iisaku 7-klassilise Kooli nime ja 1962–1968 Iisaku 8-klassilise Kooli nime. 1964. a avati uus koolimaja ja 1968. a alustas tööd Iisaku Keskkool.
1976. a valmis uus juurdeehitus.
1978. a valmis 120 kohaline internaat, milles 2003. a avati õpilaskodu.
1983. a sai Iisaku Keskkoolist kodanikuõpetuse katsekool.
1985. a alustati staadioni rekonstrueerimist ning Rein Aidma alustas ühena esimestest vabariigis informaatika ja arvutiõpetuse õpetamist.
1996. a nimetati Iisaku Keskkool ümber Iisaku Gümnaasiumiks.
2003. a avati Iisaku Gümnaasiumi õpilaskodu
2005. a renoveeriti kooli söökla
2006. a renoveeriti kooli vana korpus
2009. a renoveeriti ning uuendati kooli uus korpus, lasketiir ning rajati kooli taha 1km pikkune rullirada
 
Iisakus on oma hariduse saanud tuntud pikamaajooksja Enn Sellik.
 
Aastatel 1968–2013 on Iisaku kooli lõpetanud 43 lendu. Gümnaasiumi (endise keskkooli) 841 lõpetaja hulgas on olnud 14 kuldmedaliga ning 21 hõbemedaliga lõpetajat.

Täna tegutsevad Iisakus  üks üldhariduslik kool - Iisaku Gümnaasium ja üks huvikool - Iisaku Kunstide Kool, alushariduse saab Iisaku Lasteaias Kurekell.


 
arrow Iisaku valla ajaleht 
 
arrow Kasulikud viited
 
arrow Avalda arvamust siit
 
arrow Hajaasustuse programm
 
arrow Pildialbum